KARPMANI DRAAMA KOLMNURK
Dr. Stephen B. Karpman formuleeris 1968. aastal lihtsa sotsiaalse mudeli, mis ilmestab tänaseni erakordselt hästi
destruktiivseid käitumismustreid erinevates inimsuhetes ning näitab selgelt ära selle, miks paljudes konfliktides ei jõuta tegelikult kunagi tõeliste lahendusteni.
Seda mudelit nimetatakse tänaseni kõige sagedamini "Karpmani Draama Kolmnurgaks".
Mudelit on tublisti mugandatud ja täiendatud, aga selle olemus jääb sõltumata uuendustest samaks:
Mistahes keerulises olukorras kipuvad inimesed end lukustama rigiidsetesse iseennast ja oma seisukohti õigustavatesse või siis vastupidi - teist osapoolt karistavatesse - rollidesse.
See viib aga omakorda sisemiste pingete kasvamise, lahkhelide eskaleerumise ning üha uute konfliktsete olukordade tekkimiseni.
destruktiivseid käitumismustreid erinevates inimsuhetes ning näitab selgelt ära selle, miks paljudes konfliktides ei jõuta tegelikult kunagi tõeliste lahendusteni.
Seda mudelit nimetatakse tänaseni kõige sagedamini "Karpmani Draama Kolmnurgaks".
Mudelit on tublisti mugandatud ja täiendatud, aga selle olemus jääb sõltumata uuendustest samaks:
Mistahes keerulises olukorras kipuvad inimesed end lukustama rigiidsetesse iseennast ja oma seisukohti õigustavatesse või siis vastupidi - teist osapoolt karistavatesse - rollidesse.
See viib aga omakorda sisemiste pingete kasvamise, lahkhelide eskaleerumise ning üha uute konfliktsete olukordade tekkimiseni.
Kui algselt (1968-1972) arvati, et see teooria kehtib üksnes isiksus- ja käitumishäiretega inimeste puhul, siis tänapäeval võib seda dünaamikat kohata praktiliselt kõigis inimestevahelistes suhetes (sh töökeskkonnas).
Seega, kui Sinu lähisuhetes või töökeskkonnas on palju arusaamatusi, draamat, ebakõlasid ja kannatusi ning märksa vähem emotsionaalset lähedust, ehedust, avatust, koostööd ja edasiviivaid lahendusi, siis võimalik, et järgnev lugemine võib Sulle palju selgust tuua.
Karpmani Kolmnurga dünaamika on sarnane soisele pinnasele - mida rohkem jõudu rakendad, vastupanu osutad, võitled ja eitad - seda sügavamale vajud.
Õnneks ei ole tegemist paikapaneva kohtuotsuse, vaid dünaamikaga, millest on eneseteadlikkuse ja enesekontrolli korral võimalik leida arvukaid väljapääse.
Kõige lihtsamalt öeldes on Sul Karpmani Kolmnurgast välja astumiseks vaja muuta viisi, kuidas Sa konfliktsete olukordadega toime tuled.
△
Räägime aga alustuseks natuke lähemalt Karpmani Kolmnurgast ja selle sisulisest olemusest.
Nagu eelnevalt põgusalt sai mainitud, siis Karpmani Kolmnurk on lihtne ja praktiline tööriist ilmestamaks düsfunktsionaalseid suhtedünaamikaid ning erinevaid rolle konfliktsetes olukordades.
Samuti annab see võimaluse jälgida osapoolte rollimuutuseid konfliktse olukorra eskaleerumisel.
Karpman täheldas juba 1960-tel, et mistahes konfliktses ja tugevalt emotsionaalselt laetud olukorras tekib tavaliselt OHVER vs SÜÜDLANE ehk siis KANNATAJA vs PAHALANE dünaamika.
Üsna peagi ei ole ükski konflikti osapool enam orienteeritud lahenduse leidmisele, vaid keskendunud oma rollile ning olukorraga kaasnevatele dramaatilistele emotsionaalsetele kannatustele.
Draama varjutab tegeliku probleemi olemuse ning muudab mõlemad osapooled võimalike lahenduste osas pimedaks.
Tavaliselt kaasatakse sellisesse olukorda ka kolmas osapool - PÄÄSTJA
△
KARPMAN DEFINEERIB DRAAMA KOLMNURGA ROLLID JÄRGMISELT:
Ohver - kannataja ehk see, kes jääb alla
Tagakiusaja ehk agressor - pahalane ehk see, kes jääb tugevamana võimupositsioonile
Päästja - suurem ja tugevam osapool ehk see, kes asub jõude tasakaalustama (enamasti siis ohvrit väestama ja toetama ning tagakiusajat ründama).
Seda dünaamikat ning eelmainitud rolle on võimalik kohata nii lähisuhetes, töökeskkonnas, kui ka sotsiaalse tasandi võimumängudes.
RÄÄGIME ROLLIDEST LÄHEMALT
△
OHVER
On oluline ära mainida, et siinkohal ei pea me silmas kedagi, kes on raske kuritöö ohvriks langenud, vaid tegelast, kes tunneb ennast konfliktses olukorras nõrgema ja allajäänuna või käitub ohvrimeelse ja abituna.
Tihtipeale võimendab see tegelane oma rolli ning sealhulgas ka enda kannatuste suurust ja ulatust.
Sõltumata kannatuse tegelikust ulatusest, tunneb ohver ennast allasurutu, abitu, lootusetu, väeti, häbistatu ja alandatuna ning ei suuda selles seisundis langetada otsuseid, lahendada probleeme, tunda elust rõõmu ega ka seada või saavutada isegi kõige väiksemaid ja lihtsamaid eesmärke.
Ohvril on palju vabandusi ning taustal tiksuv seisukoht, et maailm ja inimesed on tema suhtes olnud mingil moel ebaõiglased.
Tema seisukoht on enamasti "vaene mina".
△
TAGAKIUSAJA
Tagakiusaja on konfliktses olukorras võimupositsioonil olev tegelane.
Ta on kontrolliv, süüdistav, kriitiline, etteheitev, hinnanguline, allasuruv, vihane, autoritaarne, rigiidne ning vähemalt konkreetse olukorra perspektiivist - võimupositsioonil.
Tagakiusaja on endas kindel ning tema vankumatu seisukoht on - "teine on kõiges süüdi".
△
PÄÄSTJA
Päästja näol on tegemist abistajaga.
Ta tunneb ennast süüdi, kui ta ei sekku ega päästa kõiki abivajajaid.
See tegelane tunneb, et tema kohustus on seista tema (subjektiivsel hinnangul) abitute ja kaitsetute eest.
Ometigi, mida Päästja tihti ei märka, on tema päästeoperatsioonide tegelikud tagamaad ning negatiivsed mõjud.
Päästja hoiab ohvrit sõltuvuses ning annab talle alateadliku õiguse ebaõnnestuda (ennekõike läbi tema olemusliku abituse ning õnnetu saatuse kinnitamise).
Päästja tegevus ei ole seejuures sugugi nii isetu nagu võiks arvata.
Lisaks sellele, et see annab talle võimaluse tunda end suure, väeka ja olulisena, on tal võimalik võõraid probleeme lahendades vältida tegelemast enda isikliku elu ja sellega kaasnevate kannatustega.
Tal on võimalik Päästes teisi vältida isikliku vastutuse võtmist enda elu ja selles toimuva eest.
Tema peamine seisukoht ja läbiv joon on:
"las ma aitan Sind" või "las ma lahendan Su probleemi parem ise".
OHVER
On oluline ära mainida, et siinkohal ei pea me silmas kedagi, kes on raske kuritöö ohvriks langenud, vaid tegelast, kes tunneb ennast konfliktses olukorras nõrgema ja allajäänuna või käitub ohvrimeelse ja abituna.
Tihtipeale võimendab see tegelane oma rolli ning sealhulgas ka enda kannatuste suurust ja ulatust.
Sõltumata kannatuse tegelikust ulatusest, tunneb ohver ennast allasurutu, abitu, lootusetu, väeti, häbistatu ja alandatuna ning ei suuda selles seisundis langetada otsuseid, lahendada probleeme, tunda elust rõõmu ega ka seada või saavutada isegi kõige väiksemaid ja lihtsamaid eesmärke.
Ohvril on palju vabandusi ning taustal tiksuv seisukoht, et maailm ja inimesed on tema suhtes olnud mingil moel ebaõiglased.
Tema seisukoht on enamasti "vaene mina".
△
TAGAKIUSAJA
Tagakiusaja on konfliktses olukorras võimupositsioonil olev tegelane.
Ta on kontrolliv, süüdistav, kriitiline, etteheitev, hinnanguline, allasuruv, vihane, autoritaarne, rigiidne ning vähemalt konkreetse olukorra perspektiivist - võimupositsioonil.
Tagakiusaja on endas kindel ning tema vankumatu seisukoht on - "teine on kõiges süüdi".
△
PÄÄSTJA
Päästja näol on tegemist abistajaga.
Ta tunneb ennast süüdi, kui ta ei sekku ega päästa kõiki abivajajaid.
See tegelane tunneb, et tema kohustus on seista tema (subjektiivsel hinnangul) abitute ja kaitsetute eest.
Ometigi, mida Päästja tihti ei märka, on tema päästeoperatsioonide tegelikud tagamaad ning negatiivsed mõjud.
Päästja hoiab ohvrit sõltuvuses ning annab talle alateadliku õiguse ebaõnnestuda (ennekõike läbi tema olemusliku abituse ning õnnetu saatuse kinnitamise).
Päästja tegevus ei ole seejuures sugugi nii isetu nagu võiks arvata.
Lisaks sellele, et see annab talle võimaluse tunda end suure, väeka ja olulisena, on tal võimalik võõraid probleeme lahendades vältida tegelemast enda isikliku elu ja sellega kaasnevate kannatustega.
Tal on võimalik Päästes teisi vältida isikliku vastutuse võtmist enda elu ja selles toimuva eest.
Tema peamine seisukoht ja läbiv joon on:
"las ma aitan Sind" või "las ma lahendan Su probleemi parem ise".
KUIDAS KOLMNURGAD SÜNNIVAD?
Kannatuste Kolmnurgas osalemine ei ole kunagi miski, mida keegi teine Sinuga teeb.
See on mäng, mida mängitakse koos teiste inimestega.
Igas kolmnurgas on vähemalt kolm osapoolt.
Suuremate ja keerulisemate konfliktide korral võib (enamasti päästjaid ja tagakiusajaid) olla aga palju rohkem.
Lisaks võib olla mitmeid "neljandaid osapooli" ehk Vaatlejaid.
Enamasti sünnivad kolmnurgad siis, kui mistahes konfliktses olukorras saavad kokku inimesed, kellel on eeldus (tänu lapsepõlvest pärit dünaamikatele) sattuda ühte neist kolmest rollist.
Selle eelduse täitumisel võivad osapooled kolmnurga tekkimiseks vajaliku lahkheli luua ebaolulistest pisiasjadest - lihtsalt selleks, et oleks võimalik mängida.
△
Igal osatäitjal ja rollil on nimelt mängus omad alateadlikud hüved ja motivaatorid.
See erakordselt destruktiivne dünaamika aitab omal moel rahuldada osapoolte erinevaid psühholoogilisi vajadusi ning tajuda rollisamasust (näiteks keegi, kes tunneb end läbi elu ohvrina vajab olukordi, kus ta saaks oma ohvrirollile ning maailma ebaõiglusele kinnitust) - sageli seejuures olles täiesti pimedad kahju osas, mis selles kolmnurgas sünnib.
Mäng muutub tähtsamaks, kui inimesed, lahendused, võimalused ning isegi see, mille pärast või mille nimel üldse mängima hakatakse.
△
Kõige lihtsamalt öeldes rahuldavad kolmnurgas kõik osapooled oma isiklikke vajadusi väga düsfunktsionaalsel viisil. Mängitakse mängu, selle asemel, et käituda vastutustundlikult, keskenduda lahendusele, olla ehe või näidata üles tõelist altruismi.
△
Enamasti on OHVER see, kes on kannatuste kolmnurga katalüsaatoriks.
Kui Ohvrile parasjagu liiga ei tehta, siis leiab või loob ta Tagakiusaja ning kaasab ka sobiva Päästja.
Kasvõi selleks, et õigustada oma negatiivseid tundeid ja ohvrimeelset minapilti.
Enamasti on taustal ka vajadus saada igatsetud tähelepanu.
△
Ohvrirolli on lihtne sattuda. Nii kui välditakse vastutuse võtmist oma tunnete, seisundi ja isikliku heaolu eest, muututakse olukorra (elu) ohvriks ning seeläbi on automaatselt kõik vajalikud eeldused isiklikuks läbikukkumiseks ning Draama Kolmnurga tekkimiseks täidetud.
Mäng saab alata!
△
Ehkki enamasti näib TAGAKIUSAJA selles olukorras kõige suurema pahalasena, ei pruugi see tegelikkuses sugugi nii olla. Väga sageli on see tegelane lihtsalt allunud provokatsioonile, läinud kaasa kolmnurga dünaamika ning talle kõige omasema rolliga.
△
PÄÄSTJA roll kolmnurgas on tõenäoliselt kõige huvitavam ja mitmekülgsem.
Just Päästjast sõltub see, kui palju konflikt võimendub ning kuhu see täpselt eskaleerub.
Päästja motivatsioon sellises olukorras jääb tavaliselt kõige hägusemaks.
△
Antud kontekstis on Päästja siis see kolmas osapool, kelle motiivid on kõige hägusemad (näiliselt enamasti väga altruistlikud) ning kes mingil varjatud moel lõikab antud olukorrast isiklikku kasu.
Kasvõi läbi oma tähelepanu- ja enesetähtsuse vajaduse rahuldamise.
Päästja näib tahtvat probleemi päriselt lahendada ning tundub selle lahenduse nimel ka pingutavat, aga enamasti juhib ta lihtsalt konfliktset olukorda tema jaoks sobiliku ja soovitud lahenduse suunas.
Tihti võivad sügavamal alateadlikul tasandil oma rolli mängida vajadus olla vajatud, enesetähtsus, mis kaasneb kellegi päästmisega ning saadav nauding sellest, et keegi temast sõltub ning usaldab teda jäägitult.
Nii võibki Päästja tegutseda näiliselt väga altruistlikult - siiralt ja ehedalt aidates, samal ajal sügaval tasandil ohvriga selliselt manipuleerides, et too jääks ka edaspidi hädiseks kannatajaks ning sõltuks ka edaspidi ellujäämises Päästjast isikuliselt. Siin luuakse sügavaid ja manipulatiivseid sõltuvussuhteid, selleks, et Päästja saaks oma rolliga kaasnevaid hüvesid ka tulevikus nautida.
△
Siinkohal on oluline ära mainida, et kõik kolmnurga osapooled manipuleerivad ühel või teisel moel, et saada soovitud tulemit (isegi, kui see tähendab mingite alateadlike vajaduste destruktiivsel viisil rahuldamist või kannatusi põhjustava minapildi kinnitamist).
Enamasti on kõigil inimestel üks neile kõige omasem roll, mida nad kolmnurkades võtavad.
Selle rolli on nad algselt omandanud juba oma päritoluperes.
Hiljem leiab see kinnitust nii lähisuhetes, kui töökeskkonnas.
△
Seega, kui kellelgi on tendents sattuda ühte neist kolmest rollist (ning sageli võivad rollid erinevates kolmnurkades vahetuda), siis suure tõenäosusega seda inertsist läbi elu ka tehakse.
Ehkki need loomuomasena tunduvad rollid on erakordselt mugavad ning ajapikku muutuvad lausa osaks inimese identiteedist, on nad väga piiravad, põhjustavad palju kannatusi ning kipuvad läbi elu pidevalt erinevates olukordades ja inimsuhetes korduma.
Samalaadsed probleemid ja kannatused saadavad inimest varjuna.
KAS JA KUIDAS VÕIMENDAVAD DRAAMA KOLMNURGAD KONFLIKTE?
Sellistes kolmnurkades muutub lahkhelide lahendamine teisejärguliseks ning kogu tähelepanu ja energia lähevad teistega manipuleerimisele ning emotsionaalse draamaga toime tulemisele.
Kannatuste Kolmnurga asjaosaliste tegutsemine on tugevalt polariseeritud ning konflikti eskaleerudes võimendub veelgi iga astutud sammu ja öeldud sõnaga.
Ohver võib näiteks teha samme selleks, et karistada Tagakiusajat, mistõttu hakkab viimane ise end Ohvrina tundma. Päästja võib langeda omakorda rünnaku Ohvriks seetõttu, et teeb liiga palju või ei tee piisavalt.
Nii sünnib olukorras uus Ohver, kes võib omakorda asuda otsima uut Päästjat väljaspoolt seda kolmnurka,
luues seeläbi täiesti uue triangulatsiooni samade rollide, aga teiste osatäitjatega.
Ehk siis omal moel on Karpmani kolmnurga näol tegemist epideemilise mustriga, milles osatäitjad küll vahetuvad, aga dünaamika ja kannatused elavad edasi.
△
KES VÕIDAB SELLISTES OLUKORDADES?
Tegelikult mitte keegi.
Ehkki võib see dünaamika ajutiselt rahuldada osapoolte mingid psühholoogilised vajadused, siis tegelikult on Draama Kolmnurgast võimalik saada ainult draamat.
Tegemist on mänguga, kus ei võida keegi ning kõik maksavad oma ajas, energias, jõus ning sageli ka tervises ja rahas.
Ehk siis selle mängu hind ja tulem on sama - kannatused.
KUIDAS KOLMNURGAST VÄLJA SAAB?
Kõik saab alguse teadlikkusest!
Mistahes lahendus ja muutus saavad alati alguse iseendale ausalt otsa vaatamisest ning tegelikkuse tunnistamisest.
Seejärel tuleb suunata mõistev ja heatahtlikult kriitiline aga seejuures väga tähelepanelik pilk oma ellu ja inimsuhetesse - nii kodus, sõpruskonnas, kui tööl.
Ehk siis, kus ja millistes olukordades võib analoogseid dünaamikaid märgata ning milline on Sulle endale kõige omasem ja "mugavam" roll.
Leides ennast kolmnurgast tuleb esimese hooga kohe pidurit vajutada ning ennetada mistahes rolli võimendumist ja võimendamist.
Seejärel tuleb hakata sillutama teed välja - võimalikult minimaalsete kannatuste ja kahjudega.
Alljärgnevalt olen kirja pannud mõned head ja väga lihtsad soovitused, millest saad argielus täiesti iseseisvalt Draama Kolmnurgast väljumisel lähtuda:
△
MÄRKA JA EEMALDU
Püüa automaatse ning rollile omase reageerimise asemel vastata sellise tegevusega, mis muudab teistele asjaosalistele olukorra dünaamika nähtavaks, või vähemalt tajutavaks. Seda siis neile otseselt ja verbaalselt väljendamata (enamasti ei ole osalised kuigi avatud teadlikkusele ja mõistlikkusele, eriti oma rolli jäigalt fikseerituna ning tugevalt emotsionaalselt laetud konfliktses olukorras).
Kõige lihtsam ja toimivam taktika, eriti lühiaajalistes ja pingelistes situatsioonides, on eemaldumine.
Lihtsalt ära lase ennast draamasse kaasa kiskuda.
Eemaldumine aitab tihtipeale näha asju uuest perspektiivist ning emotsioonide rahunemine võimaldab ründamise, süüdistamise ja enesekaitse asemel keskenduda päriselt toimuvale ja lahenduste leidmisele.
Lähisuhetes võib eemaldumisest aga saada põgenemine ning see ei ole kuigi jätkusuutlik taktika.
Seega. jätka lugemist - häid soovitusi on veel!
△
KASVATA ENESETEADLIKKUST
Selleks, et Draama Kolmnurkadest välja astuda, on Sul vaja mõista, mis kasu need kolmnurgad Sulle toovad (või minevikus toonud on), millist rolli Sa mingites kindlates tingimustes mängima hakkad, millised on Su emotsionaalsed trigerid ja rahuldamata vajadused, mis Sind sellistesse mängudesse tõmbavad ning seejärel - vältida edaspidi väga teadlikult astumist ükskõik millisesse nendest kolmest rollist.
Sa võid eneseteadlikkuse kasvatamiseks endalt küsida mõnda järgnevatest küsimustest:
Mis rolli mängin mina enda elus lahti rulluvates draama kolmnurkades?
Kui kaua olen ma seda rolli juba mänginud?
Kuidas see roll mind teenib?
Kas ma tahan selles rollis olla?
Kas ma tunnen ennast selles hästi?
Kui ei, siis mida saan ma teha selleks, et seda muuta - sellest rollist välja astuda?
Milliseid reaalseid samme on selleks vaja astuda?
Mida saan teha kohe?
△
MUUDA OMA KÄITUMIST JA VAJADUSEL OTSI ABI
Kui Sa oled juba kasvatanud eneseteadlikkust, siis millegi muutmiseks on Sul vaja astuda reaalseid samme.
Pea silmas, et nende sammude astumine saab Sinu jaoks olema ebaturvaline ja väljakutsuv, sest Sa liigud seeläbi välja ka oma mugavustsoonist.
Sedalaadi muutuste protsessis on hea toetuda teistele - inimestele, kes on parasjagu sama läbi tegemas või juba jõudnud mõned sammud kaugemale, kui Sina ise.
Kuulumine gruppidesse teiste samalaadsete eesmärkidega inimestega võib sellises olukorras mõjuda väga väestavalt. Nii on lihtsam toime tulla sisemise ebakindluse ja hirmuga, et sedalaadi muutusega võivad kõik olulised inimesed Sinu ümbert kaduda.
See võib aidata Sul kasvatada eneseusku ning Sa saad sellistes keskkondades õppida taas usaldama ja toetuma teistele inimestele. Eluterve kuulumine aitab Sul mõista, et Sa pole üksi ning märgata, mida on Sul teistele anda. Samuti tekib võimalus jagada ja integreerida kogemustarkust ning anda ja vastu võtta toetust, julgustust ning inspireerivaid ideid. Kuuluvus on siin väga väestav.
Alternatiivina võib hästi toimida ka sobiva terapeudi või arengutreeneri leidmine, kes aitab Sul eneseteadlikkust kasvatada, ennast paremini tundma õppida, luua selgust Su eesmärkides, väestada Su tegevuskava, aidata Sind väikeste ja saavutatavate eesmärkide püstitamisel ning toetada Sind soovitud muutuste loomise protsessis.
△
LIIGU KOLMNURGA KESKELE
Lõpeta sellistes kolmnurkades osalemine - vahet pole kas Ohvri, Tagakiusaja või Päästjana.
Leia keskne positsioon ja tee kõik endast sõltuv selle säilitamiseks.
Kannatuste kolmnurga keskel saavad kokku kõik kolm tippu - see on kombinatsioon tundlikkusest, kaastundest ja vastutusest - ning selles positsioonis on fookus alati lahendusel.
Jää endale kindlaks ka siis, kui ainus lahendus Sinu jaoks on olukorrast või destruktiivsetest inimestest eemaldumine.
△
ÕPI ENNAST VÄGIVALLATULT VÄLJENDAMA
Üks lihtne ja hästi toimiv viis pidurdada konflikti eskaleerumist on kasutada mitte-vägivaldset sõnavara ehk siis väljendada ennast vägivallatult.
Kommunikeerides avatuse, empaatia ja heatahtlikkuse ajendilt, kedagi süüdistamata ning püüdmata seejuures ka enda õigust või üleolekut tõendada, on võimalik peatada Draama Kolmnurga tekkimist ning eskaleerumist.
Sel moel on Sul võimalik jagada oma vaatenurki ja seisukohti harmooniliselt, ehedalt ja siiralt ning aidates seeläbi ka teisel mõista oma vajadusi ja soove ning liikuda ühiselt kõiki osapooli rahuldava tulemuse ehk kompromissi või lahenduseni.
△
ÄRA ANNA OMA JÕUDU ÄRA
Ära asu võitlusesse teiste osapooltega ning ära otsi kellegi teise toetust.
Seisa enda eest ja kui see on vajalik, siis astu vastu ühele vastasele korraga.
Kui Sa oled suutnud võtta kolmnurgas keskse positsiooni, siis ainuüksi seeläbi võtad Sa oma vastaselt jõu ning paned ta võimendatud rollist välja astuma.
Armastatud inimene ei peaks kunagi olema vastane, vaid keegi, kelle halbu harjumusi, puudulikke sotsiaalseid oskuseid või ebaküpset toimetulekut emotsionaalselt keerulistes olukordades tahame me siiralt ja heatahtlikult mõista. Eks ikka selleks, et ühiselt paremini toime tulla ning jõuda probleemi juurpõhjuse ja sobiva lahenduseni.
△
VÄLDI VÕIMUVÕITLUST
Kõik eelmainitud rollid - Ohver, Tagakiusaja ja Päästja - eeldavad seda, et üks osapool on tugevam, õigem või parem, kui keegi teine ning seejuures peab olema vähemalt üks osapool, kes jääb alla, on "vale", nõrgem, rumalam, halvem või kehvem.
Üks jääb peale ja teine jääb alla.
Ja see võimumäng tuleb lõpetada selleks, et jõuda konfliktses suhtes lahenduseni.
Kui Sa päriselt tahad jõuda harmooniliste suheteni, tuleb Sul loobuda võimumängudest.
Selle dünaamika murdmiseks on vaja õppida aktsepteerima erinevusi ja sarnasusi ilma andmata neile hinnanguid. Sel moel on Sul võimalik näha inimesi unikaalsete indiviididena neile omaste tugevuste ja nõrkustega, seejuures andmata neile sildistavat hinnangut ning kohtlemata neid kuidagi alama või ülemana.
△
LÕPETA "VAENE MINA" MÄNG EHK LOOBU OHVRIROLLIST
Isiklike vajaduste ja soovide ignoreerimine, enda seisukohtade eitamine ning pidevalt teistele meele järgi olemine on kahjulik. Kõige eest süü omaks võtmine, enda unistustest, soovidest ja vajadustest loobumine ning mugandumine endale ebasobiva eluga koos sellega kaasneva enese pisendamise ja alla surumisega viivad alati välja samasse kohta - ohvrirollini.
Sa võid arvata, et oled seeläbi tore, mugav ja abivalmis inimene, aga tegelikkuses lood Sa lihtsalt võimusuhteid läbi võõrastele normidele, reeglitele ja standarditele alistumise.
Sedalaadi "heatahtlikkus" loob tegelikult kõige suurema düsfunktsionaalsusega mustreid inimsuhetes.
Selline alistumine annab võimaluse vältida vastutust ning näiliselt põgeneda enda hirmude eest.
Eelnevalt kirjeldatud ohvrimeelne ja allasurutud suhtumine viib passiivsuse ja jõuetuseni ning takistab astumast samme, mis võiksid välja viia harmoonia, õnne, rahulolu, tervise ja vabaduseni.
Iga kord, kui Sa tunned, et oled kokku jooksnud, ei suuda olukorraga toime tulla,
Su meeleolu on langenud ja Sa tahad maailma eest põgeneda, liigud Sa ohvrirolli.
Ohvrirollist loobumiseks tuleb aktsepteerida inimsuhete tegelikke tingimusi.
Sul tuleb seista silmistsi faktiga, et kui miski üldse kunagi muutub, siis Sina oled see, kes peab selle muutuse looma.
Sul tuleb oma hirmudele otsa vaadata ning astuda täiesti uusi samme.
Ja siin tuleb olla valmis õppima uusi toimetulekuoskuseid, kohanema ning tegema otsuseid, mida Sa pole kunagi varem teinud.
Teekond vabaduseni ongi hirmutav, aga miski ei ole nii valus, kui elu enda loodud puuris.
△
LÕPETA SÜÜDISTAMINE EHK LOOBU TAGAKIUSAJA ROLLIST
Olles kasvanud konfliktsetes keskkondades ja sunnituna osalema konfliktsetes suhetes, õpitakse kiiresti leidma süüdlaseid. Süüdistamisest on alguses päris keeruline loobuda, kuna Sa lihtsalt ei pruugi osata teise destruktiivsele käitumisele tähelepanu juhtida konstruktiivsel ja heatahtlikul viisil - ilma süüdistamata, teist pisendamata või tema jalgealust õõnestamata.
Selle asemel, et teisi süüdistada ning esitleda neile loetelu kõigest, mida nad valesti teevad, on hea väljendada oma soove ja vajadusi ning anda juhiseid, kuidas teine nendega paremini arvestada saaks. Sel moel on partneril võimalik ebapiisavuse tundmise asemel hoopiski õppida uusi oskuseid ning olla oma tegudes ja sõnades arvestavam.
Loobudes süüdistamisest on võimalik palju edukamalt jõuda koostööni.
See tähendab aga ka enda tegude ja tunnete eest vastutuse võtmist.
Ehk siis loobumist suhtumisest, et kellegi teise teod ja tegemata jätmised kontrollivad mingil moel Sinu meeleseisundit või heaolu.
Ja nii saad Sa valida, kuidas mistahes olukorrale vastad - emotsionaalselt, mentaalselt ja käitumuslikult - seejuures ilma teist süüdistamata.
△
LÕPETA TEISTE PARANDAMINE EHK LOOBU PÄÄSTJA ROLLIST
Kui Sa oled olnud pikka aega hoolitseja rollis (eriti, kui oled kandnud hoolt mõne isiksusehäirega inimese eest või pidanud juba väiksena vanemate emotsionaalsete seisundite eest vastutust võtma), võib tegemist olla harjumusega, mida on keeruline murda.
Kui Sa oled väikesest peale tundnud kohustust teise eest tingimusteta ja ennastohverdavalt hoolitseda, siis oled kindlasti tundnud ka süüd, kui Sul pole õnnestunud seda piisavalt hästi või ootuspäraselt teha.
Võimalik, et Sul on tulnud võtta vastutust oma vanemate heaolu eest ning püüda neid (kasvõi alateadlikult) Päästa, et mingilgi moel muuta oma lapsepõlv talutavaks. Sageli on taustal ka väikese lapse lootus, et kui vanemal hakkab lõpuks parem, on ta võimeline jagama igatsetud hoolt ja armastust ka lapsele endale.
Võimalik, et Sa oled selle rolliga hästi kohanenud ning õppinud täiskasvanuks saades nautima abistamisega kaasnevat üleolevat (suurem ja võimsam olemise) staatust.
Sul võib olla väga keeruline lasta lahti valelootusest, et teine inimene ühel päeval päriselt muutub, astub vastutustundliku täiskasvanu rolli ning võtab oma heaolu eest vastutuse. Selleks, et Päästja rollist välja astuda, tuleb Sul otsa vaadata enda isiklikele aegunud fantaasiatele, tunnetele ja uskumustele ning lasta neil minna.
Ainult nii annad endale võimaluse astuda välja ennastohverdavatest (ja sageli manipulatiivsetest) teiste aitamise, parandamise ja muutmise mängudest.
Võimalik, et Sa oled olnud hoolitseja selleks, et vältida vägivalda ja reaktiivset käitumist, luua illusoorset rahu, hoida peret koos või säilitada illusoorset õnne.
Ja võibolla on nüüd aeg kainestavale tegelikkusele otsa vaadata ning tunnistada, et kõik Su ennastohverdavad hoolitsusmeetodid ei ole kandnud püsivat vilja.
Kellegi päästmise lõpetamine ei ole otsus, see on tegu. See ei ole midagi, mida öelda või mille üle diskuteerida. Ammugi ei ole see miski, millega teist ähvardada.
See on tegu.
Samm mille astud ise ja enda heaks.
See ei tähenda, et Sa enam ei hooli ega armasta teist inimest. Sa lihtsalt ei muretse enam pidevalt tema heaolu, käekäigu, järgmiste sammude, elus püsimise ja hakkama saamise pärast.
Eriti, kui tegemist on teise täiskasvanuga, kellel on kõik eeldused elus hästi hakkama saamiseks.
Samuti loobud Sa alateadlikust ootusest või eeldusest, et teine rahuldab Su vajadused.
Nii on Sul võimalik eemalduda Päästja rollist ning luua uusi käitumismustreid, mille fookuses on Sinu heaolu ning mis kaasuvalt toovad kaasa ka paremad tulemused kõigi Sind ümbritsevate inimeste jaoks.
△
Ühe hea alternatiivse lahendusena triangulatsioonides on liikumine VÄESTAVA KOLMNURGA MUDELISSE.
VÄESTAV KOLMNURK
David Womeldorff lõi lahenduseks Karpmanni draama kolmnurgale rollimuuste tehnika, mida nimetas TED-iks (The Empowerment Dynamic).
Lihtsustatult öeldes lõi ta raamistiku efektiivsemate ja väestavamate rollimuutuste loomiseks triangulatsioonis.
Tegemist on kolmnurgaga, mis tugineb avatusel, kaastundel, väestamisel ning viib positiivsete muutusteni.
Väestamise kolmnurgas muutuvad rollid järgmiselt:
△
Ohvrist saab Looja
Tagakiusajast saab Väljakutsuja
Päästjast saab Juhendaja
△
See kolmnurk annab võimaluse muuta oma lähenemist ja suhtumist ning liikuda soovitud tulemuste suunas koos teiste inimestega - heatahtlikult ning harmooniliselt.
△
OHVRIST LOOJAKS
Muutus Ohvrist Loojaks tähendab sisemist muutust, kus tähelepanu nihkub probleemidelt lahendustele.
Loojad on teadlikud muutustest, mida nad oma elus luua tahavad ning võtavad vastutuse tegude eest, mis nende poolt soovitud tulemusteni viivad.
Ohvrit julgustatakse liikuma probleemikeskselt lähenemiselt lahenduskesksele ning võtma vastutust selle eest, kuidas ta valib reageerida erinevatele elulistele ja keerulisena tunduvatele olukordadele.
Ehk siis automaatsed käitumismustrid muutuvad nähtavaks ning seejärel muutub võimalikuks nende muutmine ja asendamine millegi konstruktiivsemaga.
Sedalaadi sisemine nihe leevenab dünaamikates pingeid ning paneb ohvrit tegema väikeseid, aga selgelt tuntavaid samme - mitte olukorrast põgenemiseks või väljakutsete vältimiseks, vaid hoopiski soovitud tulemuse saavutamiseks.
△
TAGAKIUSAJAST VÄLJAKUTSUJAKS
Muutus tagakiusajast väljakutsujaks toob endaga kaasa tähelepanu nihkumise eeldustelt, hinnangutelt ja sundolukordadelt sisemisele kasvule ja arengule.
Need inimesed panevad triangulatsioonis Loojaid vastutama isikliku arengu ning muutuste loomise eest. Nad väestavad, tunnustavad ja julgustavad, selle asemel, et mängida võimumänge ning püüda neid endale allutada.
Ohvrit julgustatakse nägema Väljakutsujat inimese või olukorrana, mis sunnib teda ausalt oma vajadustele otsa vaatama ning keskenduma ka väga ebamugavas olukorras isiklikule kasvule ja arengule.
△
PÄÄSTJAST JUHENDAJAKS
See nihe tähendab suurest osast võõrast vastutusest ja kohustusest loobumist.
Juhendaja on empaatiline ja toetav inimene, kes usub Loojasse ning on valmis teda toetama ja julgustama. Juhendajad väestavad Loojaid aidates neil oma eesmärke sõnastada ning realistlikke tegevuskavasid luua. Juhendajad ei lahenda teiste probleeme ära, vaid tunnustavad väljakutseid, julgustavad ning toetavad indiviide nende isiklike lahenduste välja töötamisel ja ellu rakendamisel.
Juhendaja peaks küsima küsimusi, mis aitavad indiviidil ennast paremini tundma õppida ning teha enda elus teadlikumaid valikuid. Peamine erinevus seisneb selles, et Juhendaja näeb Loojat võimelisena tegema iseseisvaid otsuseid ning looma muutuseid. Päästja tunneb end aga suurema ja väekamana ning lahendab probleemid ise ära (või vähemalt lubab seda teha).
Juhendaja ei ütle mida ja millal teha ega lahenda Looja probleeme, vaid toetab, motiveerib ja aitab Loojal näha võimalusi, teha parimad valikuid, õppida uusi viise ja tehnikaid edukamaks toimetulekuks ning toetab teda uutlaadi otsuste ning käitumistehnikate juurutamise protsessis.
Sedalaadi nihe draamalt väestamiselt nõuab suurt avatust, loovust, julgust, isiklikku vastutust ning pikaajalise rollilojaalsuse puhul vähemalt alguses ka väga suurt eneseteadlikku pingutust ning hoolikat enesevaatlust.
Sageli tuleb sellistesse protsessidesse kaasata ka väliseid spetsialiste või juhendajaid.
Tegemist on nihkega mõtlemises, uskumustes ja käitumises - liikumist jäigastunud vormidelt ja piiratud hinnangutest väestavasse, loovasse, avatud ja leidlikkusse meeleseisundisse.
See lähenemine näeb takistusi ja väljakutseid võimalusena areneda, kasvada ning liikuda lähenemale oma soovidele ja unistustele.
△
Seega, kui Sa juba leiad ennast kolmnurgast, siis tegemist ei ole surmaotsusega.
Sul on päris mitu võimalust muuta see millekski konstruktiivseks!
Vali targalt!
△
OHVRIST LOOJAKS
Muutus Ohvrist Loojaks tähendab sisemist muutust, kus tähelepanu nihkub probleemidelt lahendustele.
Loojad on teadlikud muutustest, mida nad oma elus luua tahavad ning võtavad vastutuse tegude eest, mis nende poolt soovitud tulemusteni viivad.
Ohvrit julgustatakse liikuma probleemikeskselt lähenemiselt lahenduskesksele ning võtma vastutust selle eest, kuidas ta valib reageerida erinevatele elulistele ja keerulisena tunduvatele olukordadele.
Ehk siis automaatsed käitumismustrid muutuvad nähtavaks ning seejärel muutub võimalikuks nende muutmine ja asendamine millegi konstruktiivsemaga.
Sedalaadi sisemine nihe leevenab dünaamikates pingeid ning paneb ohvrit tegema väikeseid, aga selgelt tuntavaid samme - mitte olukorrast põgenemiseks või väljakutsete vältimiseks, vaid hoopiski soovitud tulemuse saavutamiseks.
△
TAGAKIUSAJAST VÄLJAKUTSUJAKS
Muutus tagakiusajast väljakutsujaks toob endaga kaasa tähelepanu nihkumise eeldustelt, hinnangutelt ja sundolukordadelt sisemisele kasvule ja arengule.
Need inimesed panevad triangulatsioonis Loojaid vastutama isikliku arengu ning muutuste loomise eest. Nad väestavad, tunnustavad ja julgustavad, selle asemel, et mängida võimumänge ning püüda neid endale allutada.
Ohvrit julgustatakse nägema Väljakutsujat inimese või olukorrana, mis sunnib teda ausalt oma vajadustele otsa vaatama ning keskenduma ka väga ebamugavas olukorras isiklikule kasvule ja arengule.
△
PÄÄSTJAST JUHENDAJAKS
See nihe tähendab suurest osast võõrast vastutusest ja kohustusest loobumist.
Juhendaja on empaatiline ja toetav inimene, kes usub Loojasse ning on valmis teda toetama ja julgustama. Juhendajad väestavad Loojaid aidates neil oma eesmärke sõnastada ning realistlikke tegevuskavasid luua. Juhendajad ei lahenda teiste probleeme ära, vaid tunnustavad väljakutseid, julgustavad ning toetavad indiviide nende isiklike lahenduste välja töötamisel ja ellu rakendamisel.
Juhendaja peaks küsima küsimusi, mis aitavad indiviidil ennast paremini tundma õppida ning teha enda elus teadlikumaid valikuid. Peamine erinevus seisneb selles, et Juhendaja näeb Loojat võimelisena tegema iseseisvaid otsuseid ning looma muutuseid. Päästja tunneb end aga suurema ja väekamana ning lahendab probleemid ise ära (või vähemalt lubab seda teha).
Juhendaja ei ütle mida ja millal teha ega lahenda Looja probleeme, vaid toetab, motiveerib ja aitab Loojal näha võimalusi, teha parimad valikuid, õppida uusi viise ja tehnikaid edukamaks toimetulekuks ning toetab teda uutlaadi otsuste ning käitumistehnikate juurutamise protsessis.
Sedalaadi nihe draamalt väestamiselt nõuab suurt avatust, loovust, julgust, isiklikku vastutust ning pikaajalise rollilojaalsuse puhul vähemalt alguses ka väga suurt eneseteadlikku pingutust ning hoolikat enesevaatlust.
Sageli tuleb sellistesse protsessidesse kaasata ka väliseid spetsialiste või juhendajaid.
Tegemist on nihkega mõtlemises, uskumustes ja käitumises - liikumist jäigastunud vormidelt ja piiratud hinnangutest väestavasse, loovasse, avatud ja leidlikkusse meeleseisundisse.
See lähenemine näeb takistusi ja väljakutseid võimalusena areneda, kasvada ning liikuda lähenemale oma soovidele ja unistustele.
△
Seega, kui Sa juba leiad ennast kolmnurgast, siis tegemist ei ole surmaotsusega.
Sul on päris mitu võimalust muuta see millekski konstruktiivseks!
Vali targalt!