➟ KUI PALJU AEGA JA ENERGIAT KULUB SUL IGAPÄEVASELT ISIKLIKU VÕI
VÕÕRA EMOTSIONAALSE DRAAMAGA TEGELEMISEKS - KODUS JA TÖÖL?
➟ MIS SAAB SIIS, KUI SA MÕISTAD, ET SEE KÕIK ON PSÜHHOLOOGILINE MÄNG
(MILLESSE SAGELI SATUTAKSE AUTOMAATSELT JA EBATEADLIKULT)
NING SINA EI PEA ENAM KAASA MÄNGIMA?
➟ KUI TEADLIK SA OLED OMA EMOTSIONAALSETEST JA MENTAALSETEST PÄÄSTIKUTEST - KÕIGEST, MIS SIND SAGELI SULLE ENDALEGI ARUSAAMATULT ERINEVAID PSÜHHOLOOGILISI MÄNGE MÄNGIMA AJENDAB?
➟ JA MIDA SA TEEKSID NING KUHU KOGU VABANEVAT RESURSSI RAKENDAKSID,
KUI KOGU SEE EMOTSIONAALNE DRAAMA SU ELUST KAOKS?
KAS SUURE OSA SINU ELUST MOODUSTAVAD PSÜHHOLOOGILISED MÄNGUD?
Iidsetes filosoofiates viidatakse elule sageli, kui "jumalikule mängule" - Lila'le.
Tänapäeva nõudlikus, täiusele ning saavutustele orienteeritud maailmas suhtume me elusse harva mängleva kergusega. Vaatamata tõsisele suhtumisele elusse, elamisse ning inimestevahelistesse suhetesse, ei ole aga mängud elust kuhugi kadunud.
Rõõmu ja kergust loovad mängud on lihtsalt asendunud psühholoogilistega - raskete ja destruktiivsetega.
Sellistega, mille olemasolust sageli ei olda üldse teadlikud, rääkimata siis mängureeglitest või vabast tahtest sellise mängi mängimisest keelduda.
Need mängud tunduvad nii eluliselt olulistena ning näib, et võitja võtab kõik.
Ometigi mängitakse neid tähelepanumänge enamjaolt oma õiguse ja õigsuse kinnitamiseks,
üks mäng areneb edasi järgmiseks ja ainus, mis korduma jääb - on kannatus.
Keegi ei võida ja tegelikult kaotavad kõik - aega, sisemist jõudu ja sageli ka muid resursse.
Tänapäeva nõudlikus, täiusele ning saavutustele orienteeritud maailmas suhtume me elusse harva mängleva kergusega. Vaatamata tõsisele suhtumisele elusse, elamisse ning inimestevahelistesse suhetesse, ei ole aga mängud elust kuhugi kadunud.
Rõõmu ja kergust loovad mängud on lihtsalt asendunud psühholoogilistega - raskete ja destruktiivsetega.
Sellistega, mille olemasolust sageli ei olda üldse teadlikud, rääkimata siis mängureeglitest või vabast tahtest sellise mängi mängimisest keelduda.
Need mängud tunduvad nii eluliselt olulistena ning näib, et võitja võtab kõik.
Ometigi mängitakse neid tähelepanumänge enamjaolt oma õiguse ja õigsuse kinnitamiseks,
üks mäng areneb edasi järgmiseks ja ainus, mis korduma jääb - on kannatus.
Keegi ei võida ja tegelikult kaotavad kõik - aega, sisemist jõudu ja sageli ka muid resursse.
MIKS ME MÄNGIME?
Kõige lihtsam vastus oleks - sest teisiti ei oska!
Kui Sa oled mängust totaalselt kaasa haaratud, ei ole Sul võimalik teadvustada, et Sa mängid.
Vaata kasvõi väikeseid lapsi - hoogsast mängust saab nende tegelikkus - nad kaotavad ennast sinna. Ja meie suurtena, ei ole selles osas tegelikult kuigi erinevad.
Kui Sa aga ei teadvusta, et Sa mängu, ei tea mängu ega selle reegleid, siis kuidas Sa üldse võita saad?
Kui Sa oled mängust totaalselt kaasa haaratud, ei ole Sul võimalik teadvustada, et Sa mängid.
Vaata kasvõi väikeseid lapsi - hoogsast mängust saab nende tegelikkus - nad kaotavad ennast sinna. Ja meie suurtena, ei ole selles osas tegelikult kuigi erinevad.
Kui Sa aga ei teadvusta, et Sa mängu, ei tea mängu ega selle reegleid, siis kuidas Sa üldse võita saad?
Kuna me oleme juba erinevate psühholoogiliste mängude keskele sündinud ning nendes kasvanud, siis endalegi teadmata oleme täiskasvanuks saades juba päris osavad mängurid.
Meil on hirmud, tõekspidamised, normid, standardid ja palju topeltstandardeid.
Me hindame, arvustame, võrdleme ja mõistame hukka.
Tahame võita, aga kardame mängida.
Kardame erineda, suutmata seejuures sobituda.
Püüame olla parimad kõiges ning seejuures unustame olla ise.
Tahame turvaliselt sulanduda kollektiivi, aga salamisi ihkame seejuures, et keegi märkaks meie erilisust.
Mis sotsiaalsete mängude juures kõige iroonilisem, siis kipume ülekõige kartma ühiskonda ning selle hukkamõistvat otsust, unustades seejuures, et meie indiviididena olemegi need,
kes selle "kõikvõimasa ühiskonna" loovad.
Meil on hirmud, tõekspidamised, normid, standardid ja palju topeltstandardeid.
Me hindame, arvustame, võrdleme ja mõistame hukka.
Tahame võita, aga kardame mängida.
Kardame erineda, suutmata seejuures sobituda.
Püüame olla parimad kõiges ning seejuures unustame olla ise.
Tahame turvaliselt sulanduda kollektiivi, aga salamisi ihkame seejuures, et keegi märkaks meie erilisust.
Mis sotsiaalsete mängude juures kõige iroonilisem, siis kipume ülekõige kartma ühiskonda ning selle hukkamõistvat otsust, unustades seejuures, et meie indiviididena olemegi need,
kes selle "kõikvõimasa ühiskonna" loovad.
MIDA SA TEHA SAAD, KUI ENAM VÄGA KAASA MÄNGIDA EI TAHAKS?
──●◎●──
Tahan Sulle siin lehel pakkuda pisut teist perspektiivi Sinu elule ning mängudele, mida võibolla endalegi teadmata igapäevaselt iseendaga, oma lähedastega või töökaaslastega läbi mängid.
Kui Sul ka ei õnnestu kogu oma elu mänguna võtta, siis äkki õnnestub Sul siit lehelt leida kasulikke killukesi ja nõuandeid selleks, et teadlikumalt suhtuda psühholoogilistesse mängudesse, millesse kaasatud oled ning võimalik, et saad siit inspiratsiooni selleks, et mõned nendest isegi ära lõpetada.
Kui Sul ka ei õnnestu kogu oma elu mänguna võtta, siis äkki õnnestub Sul siit lehelt leida kasulikke killukesi ja nõuandeid selleks, et teadlikumalt suhtuda psühholoogilistesse mängudesse, millesse kaasatud oled ning võimalik, et saad siit inspiratsiooni selleks, et mõned nendest isegi ära lõpetada.
──●◎●──
Küllap Sa juba tead, et harmoonilised suhted lähedastega on ühe inimolendi vaimse heaolu aluseks ning head suhted töökaaslaste, partnerite ja klientidega loovad omakorda vundamendi tööalaseks eduks ja eneseteostuseks.
Teoorias on asi lihtne ja loogiline, praktiseerides muutub aga kõik ühtäkki palju kirjumaks ja põnevamaks.
Just kõige lähedasemates ja olulisemates inimsuhetes sünnib viljakas pinnas erinevateks psühholoogilisteks mängudeks!
Lähisuhetesse võetakse kaasa lapsepõlves õpitud ja kogetud emotsionaalsed draamad ja dünaamikad -
kõik mida pole osatud või suudetud täiskasvanuks saades teadvustada, muuta või tervendada.
Tööl omakorda kiputakse lahendama kõike, mis ei leia lahendust kodus ja lähisuhtes.
Ühiskondlikul tasandil võime näha samade mängude läbi mängimist aga palju suuremalt ja ulatuslikumalt.
Teoorias on asi lihtne ja loogiline, praktiseerides muutub aga kõik ühtäkki palju kirjumaks ja põnevamaks.
Just kõige lähedasemates ja olulisemates inimsuhetes sünnib viljakas pinnas erinevateks psühholoogilisteks mängudeks!
Lähisuhetesse võetakse kaasa lapsepõlves õpitud ja kogetud emotsionaalsed draamad ja dünaamikad -
kõik mida pole osatud või suudetud täiskasvanuks saades teadvustada, muuta või tervendada.
Tööl omakorda kiputakse lahendama kõike, mis ei leia lahendust kodus ja lähisuhtes.
Ühiskondlikul tasandil võime näha samade mängude läbi mängimist aga palju suuremalt ja ulatuslikumalt.
──●◎●──
Kasvatamata eneseteadlikkust ning teadvustamata valikuvõimalust toimida inimsuhetes ehedal ja heatahtlikul moel, korratakse ja jätkatakse neid mudeldatud ning õpitud mänge päevast päeva ja põlvest põlve.
Sageli kahtluse alla seadmata ning mõistmata, et tegemist on mänguga ning tegelikult on võimalik ka teisiti.
Eelmainitud mäng sarnaneb ühest küljest kohtuistungile ja teisalt kasiinole.
Ühest küljest on keegi alati süüdi, keegi alati süüdistatav ja võimalik, et kusagil on olemas ka kohtunik (kui teda isikuliselt ei eksisteeri, siis hukka mõistvat ja kohtuotsust täide viivat rolli saab alati kanda ka ühiskond oma normide ja standarditega).
Teisalt on sarnaselt kasiinole illusoorne tunne, et justkui kuidagimoodi on võimalik neid mänge oskuslikult mängides suure vedamise korral võita.
Päeva lõpuks teab iga täiskasvanud mängija, et keeruta ruletti palju tahad - maja võidab alati ning mängu panustatud resursse (siinkohal ei ole jutt ainult rahast) kunagi tagasi ei saa.
Sama lugu on kohtuotsustega - harva kaalub võit üle sõdimisega kaasnenud kulud ja kannatused.
Täpselt sama lugu on ka psühholoogiliste mängudega.
Ükski osapool ei võida tegelikult kunagi, ainult mäng kogub hoogu ja jätkub.
Kõigi mängijate väärtuslikud resurssid kaovad seejuures aga musta auku.
Mis aga kõige märkimisväärsem - seniks kuni psühholoogilised mängud domineerivad inimsuhteid, ei ole võimalik ennast siin maailmas vabalt väljendada, luua tõeliselt ehedaid, lähedasi ja tähendusrikkaid ühendusi teiste inimestega, teha loovat ja viljakat koostööd ega ka leida kõiki osapooli rahuldavaid ja austavaid lahendusi konfliktsetes olukordades.
Teisalt on sarnaselt kasiinole illusoorne tunne, et justkui kuidagimoodi on võimalik neid mänge oskuslikult mängides suure vedamise korral võita.
Päeva lõpuks teab iga täiskasvanud mängija, et keeruta ruletti palju tahad - maja võidab alati ning mängu panustatud resursse (siinkohal ei ole jutt ainult rahast) kunagi tagasi ei saa.
Sama lugu on kohtuotsustega - harva kaalub võit üle sõdimisega kaasnenud kulud ja kannatused.
Täpselt sama lugu on ka psühholoogiliste mängudega.
Ükski osapool ei võida tegelikult kunagi, ainult mäng kogub hoogu ja jätkub.
Kõigi mängijate väärtuslikud resurssid kaovad seejuures aga musta auku.
Mis aga kõige märkimisväärsem - seniks kuni psühholoogilised mängud domineerivad inimsuhteid, ei ole võimalik ennast siin maailmas vabalt väljendada, luua tõeliselt ehedaid, lähedasi ja tähendusrikkaid ühendusi teiste inimestega, teha loovat ja viljakat koostööd ega ka leida kõiki osapooli rahuldavaid ja austavaid lahendusi konfliktsetes olukordades.
──●◎●──
MÄNG VÕTAB KOGU AJA JA JÕU!
Ilma ajalise resurssi ja sisemise jõuta ei ole võimalik omakorda panustada kõigesse sellesse, mis on päriselt oluline.
Seega - seni, kuni Sinu argipäev on sisustatud erinevate mängudega, ei jää Sul päriselt elamiseks, millegi väärtusliku üles ehitamiseks, olulistesse inimsuhetesse panustamiseks ega ka enda ehedal ja unikaalsel moel maailmas väljendamiseks vajalikke resursse.
Draama- ja destruktiivsete psühholoogiliste mängude vaba elu algab eneseteadlikkusest ja otsusest.
Loodan, et infot, inspiratsiooni, juhiseid ja võimalusi selleks teekonnaks leiad sellelt lehelt ohtralt!
Seega - seni, kuni Sinu argipäev on sisustatud erinevate mängudega, ei jää Sul päriselt elamiseks, millegi väärtusliku üles ehitamiseks, olulistesse inimsuhetesse panustamiseks ega ka enda ehedal ja unikaalsel moel maailmas väljendamiseks vajalikke resursse.
Draama- ja destruktiivsete psühholoogiliste mängude vaba elu algab eneseteadlikkusest ja otsusest.
Loodan, et infot, inspiratsiooni, juhiseid ja võimalusi selleks teekonnaks leiad sellelt lehelt ohtralt!