EMOTSIONAALSED BAASVAJADUSED - kui täidetud on Sinu karikad?

“Leib on laual ja katus pea kohal, mis veel vaja!?”

Aga siiski? Olgem ausad - sellest ei piisa!

Ma olen täiesti kindel, et Maslow vajaduste püramiid on Sulle tänaseks juba pähe kulunud ning baasvajadustest - eriti nendest füsioloogilistest - tead praeguseks juba nii mõndagi.

Võimalik, et oled kogu ellujäämistsüklis hakkama saamise värgi ka omal nahal läbi teinud ning tead, et kui kõht on täis ja turvaline peavari olemas (+ väike meelerahufond kontol), siis tõeliseks heaoluks on vaja midagi enamat. See miski “enamat” ongi tavaliselt kategooriast “emotsionaalsed vajadused”.

Tõelise heaolu loomiseks tulebki meil heita valgust just sellele tajutavale ja tunnestuslikule osale sisemaailmast. See on tavaliselt ka koht, kus asjad lähevad (eriti loogilise ja ratsionaalse meele jaoks) parajalt segaseks ja keeruliseks - nagu emotsioonide puhul ikka.

Kui tühjast kõhust saab kergesti aru (+ on lihtne tuletada loogilist seost, mida tühja kõhu korral ette võtta), siis näiteks täitmata läheduse või tunnustusevajaduse “sümptomid” ei ole nii kergesti tuvastatavad ega “must-valged”. Rääkimata siis sellest, kuidas ja millega täita karikat, milles valitsev tühjus teeb küll tohutult palju haiget, aga mida käega katsuda ei saa ning mida pole kunagi teadlikult täidetud (ega ka täitma õpetatud). Lisaks on raske sellel tajutaval maastikul kindlaks teha milline vesi millist karikat täidab ning milliseid tuleb täita iseseisvalt ning milliste puhul tulevad mängu juba teised (tavaliselt kõige lähedasemad) inimesed.

Kui Sa aga ei tea milline emotsionaalne karikas on tühjenemas ning milline vesi seda täidab, ei ole Sul lootustki, et saad seda edukalt iseseisvalt või oma lähedaste kaasabiga täidetuna hoida (või selle täiesti tühjaks kuivamist ennetada). Eriti veel draama- ja manipulatsioonivabalt!

Vähe on neid, kellele on lapsepõlves emotsionaalseid vajadusi selgelt ja manipulatsioonivabalt väljendatud ning neid selgelt eristama ja väljendama õpetatud. Veelgi vähem on neid, kelle kõik emotsionaalsed karikad (ja veel õige veega!) lapsepõlves täidetud said. Sõltuvalt sellest, milline oli Sinu kogemus tollal, oled Sa tõenäoliselt õppinud mingeid vajadusi tühistama, eitama, varjama või siis väga düsfunktsionaalselt (manipulatiivselt) rahuldama.

Manipulatsiooni all pean ma siinkohal silmas seda, kui Sa näiteks vajad oma partnerilt tunnustavat tähelepanu, aga ei suuda seda avatult ja vahetult kommunikeerida ning lähed süüdistuste ja etteheidete teed. Ehkki see tundub tihti toksilise ja pahatahtlikuna, siis väga sageli on taustal meeleheitlik püüd saada kasvõi kübeke hoolivat ja armastavat tähelepanu või mingisugunegi kinnitus kuuluvusele ja ühtsusele. On väga palju inimesi, kes tohutult otsivad, igatsevad ja vajavad emotsionaalset ühendust (eriti oma lähedaste ja pereliikmetega), aga ei oska mitte kuidagimoodi seda manipulatsiooni, süü, etteheidete ja häbita väljendada. Seda pole õpetatud, puuduvad eluterved eeskujud ning selline avatus muudab haavatavaks äraütlemisele - kujutad ette, kui väljendaksid mõnda oma sügavamaimat vajadust enda jaoks kõige olulisemale inimesele ja ta ütleks ei!? Teeks ju haiget?

Võin Sind siinkohal üllatada, et sõltumata sellest, kui hirmsana enda sellisesse haavatavasse positsiooni paigutamine Sulle ka ei tunduks, siis selle vajaduse tühistamine või varjamine ei tee mitte ainult rohkem haiget, vaid põhjustab lausa püsivaid kannatusi!

Ja just tühjenevad emotsionaalsed karikad panevadki kõige sagedamini mängima emotsionaalselt manipulatiivseid ja hävituslikke psühholoogilisi mänge! On vajadus, on keegi kes saaks (kasvõi illusoorselt) selle vajaduse rahuldamisesse panustada ning nüüd tuleb talt see “miski” kuidagi kätte saada (seejuures sageli teadvustamata, mis see “miski” üldse on ning kas sellel inimesel ka päriselt on “seda midagi” pakkuda).

Oletame, et oled veetnud tunde köögis ning valmistanud suurepärase õhtusöögi, aga Su kaasa jääb koju hiljaks ning keeldub söömast või ahmib kõik ühtegi sõna ütlemata sisse. Sa ootasid, et tänutäheks saad tänu ja tunnustust. Tegelikult lõpetasid aga tundega, et Sind ja Sinu tegusid võetakse iseenesestmõistetavana. Kibestumine ja trots hakkavad kasvama ja tõenäoliselt teed üsna peagi mõne salvava kommentaari või etteheite. Äkki jätad järgmisel korral sootuks söögi tegemata ja mäng algab.

Oletame, et vajad kallistust või füüsilist lähedust, aga ei julge seda (hirmust saada tõrjutud) otse välja öelda ning hakkad hoopiski tegema partnerile etteheiteid stiilis “ma vist ei meeldi Sulle enam…, Sind ei ole kunagi kodus… jne). Või siis jääd haigeks selleks, et teine oleks sunnitud Sulle hoolitsevat tähelepanu pöörama.

Neid näiteid võiksin Sulle tuua lõputult.

Ometigi on nende kõigi puhul sama läbiv joon - on mingi rahuldamata vajadus, sellega kaasnev ootus (et partner panustab kuidagi selle vajaduse rahuldamisesse ning parimal juhul osutub ka selgeltnägijast kiirreageerijaks, kes suudab sõnadeta kohe kindlaks teha millist karikat ja millise veega täita tuleb ning on valmis ka kohe jooksma või lendama) ning reaalsuses saadab seda väljendamata ootust tihtipeale pettumus.

Pikaajaline või püsiv pettumus kasvatab trotsi ja kibestumist. Need on aga mistahes suhtes (sh ka tööl) võrreldavad regulaarse rotimügi manustamise ning teisele ka suhkru asemel hommikukohvisse segamisega. Trots ja kibestumine hävitavad kõik suhted - nii eraelus, kui tööl.

Sageli jääb siin mulje, et asi on teises ning tema hoolimatuses või mühaklikkuses.

Tegelikult on aga vaja selgeks teha enda “emotsionaalsed karikad” ning selle, milline “vesi” millist karikat täidab. Milliseid saad täita iseseisvalt ning kus tulevad mängu teised inimesed. Seejärel on oluline hakata eristama neid, kes on valmis ja võimelised (tahavad) Sind vastava hoole, armastuse või tähelepanu ja tunnustusega varustama (ehedalt ja vahetult), nendest kes on omakasu peal väljas (annan Sulle, et siis vastu saada).

Tasub olla teadlik ka sellest, et väga tihti kipume me pakkuma teistele seda hoolt, armastust, tähelepanu, …, mida ise vajame, ootuses, et kui teise karikas saab ääreni täidetud, siis ühel päeval jätkub sealt ka teistele. Ehk siis “teen oma parima, et enda niigi tühjast karikast midagi Sinu omasse tilgutada ning loodan, et siis äkki ühel päeval saad mulle sama vastu anda”.

Kõlab jaburalt, aga seda me kõik vähemalt kuhugimaani teeme. Olen sedalaadi tegutsemisviisi sageli võrrelnud ka sellega, kui Sul on vaja raha ning lähed siis seda kerjuselt küsima (olles ise samaaegselt ümbritsetud jõukatest inimestest, kes oleksid valmis meelsasti Sind aitama). Sellise parajalt ennastsaboteeriva tegevuse juured on samuti enamasti lapsepõlves, aga püüame praegu sinna kaevumata kõige olulisemani jõuda.

Kaks väga hoolivat ja armastavat inimest võivad olla suhted, pakkuda teineteisele seda hoolt mida nad ise vajavad ning olla seejuures mõlemad “täiesti kuival” - sest sama vesi ei täida kõiki karikaid ning vajadused on meil ka erinevad. Seega kommunikatsioon on siin omal kohal ja selleks, et seda teha saaks, tuleb enne kindlaks teha mida kommunikeerida!

Seega viskame põgusa pilgu peale emotsionaalsetele baasvajadustele - ehk ikka selleks, et teha kindlaks, kui täidetud on Sul need karikad ning millele tasuks Sul praegu kõige enam tähelepanu pöörata (sh kas saad seda karikat täita iseseisvalt või teiste kaasabil).

Mainin ära ka selle, et kui teema on Sinu jaoks aktuaalne, siis Draamavaba Elu Vundamendi programmis räägin sellest kõigest põhjalikumalt ning keskendume ka lahendustele.

Püüame nüüd vähem, kui 5 minutiga kindlaks teha, kui hästi on rahuldatud Sinu emotsionaalsed baasvajadused:

• Kas Sinu kõige lähedasemad inimesed on need, kellega Su närvisüsteem lõõgastub? Kas tunned end (emotsionaalselt) turvaliselt kodus, pere ja lähedaste keskel ning sotsiaalsetes gruppides kuhu kuulud (sh tööl)? Tunned, et saad vähemalt kusagil kellegi juuresolekul sügavalt sisse ja välja hingata ning ennast vabaks lasta? Et Sa ei pea pingutama, tõestama ega midagi tegema või olema keegi, kes Sa pole?

• Kas Sa tunned kuuluvust? Kuulud enda jaoks oluliste inimeste hulka ning oled kaasatud nendesse sotsiaalsetesse gruppidesse, kuhu tahad kaasatud saada? Oled ümbritsetud “oma inimeste” poolt ning tunned, et oled üks nendest? Kas tunned, et kuulud ilma lisatingimusteta, lihtsalt iseendana? Või pead ikkagi kuidagi kasulik olema, midagi tõestama, saavutama, omama, pakkuma…?

• Kas saad kuuluda ja opereerida teiste inimeste keskel jäädes iseendaks? Kas Sul on võimalik säilitada autonoomia kaotamata kuuluvust? Kas Sul on võimalik teha endast lähtuvaid valikuid ja otsuseid (valida seda, mis on parim Sulle) ning säilitada liit ka siis, kui jääd enda väärtustele ja põhimõtetele kindlaks ning teisele ei ole see meeltmööda või mugav? Kas tunned, et võid jääda oma arvamusele kindlaks ning lubad ka partneril teha sama (ning see ei vii liidu purunemiseni)?

• Kas Sinu jaoks olulised inimesed pööravad Sulle piisavalt palju hoolivat ja armastavat tähelepanu? Kas tunned, et oled nähtud, märgatud ja tunnustatud iseendana (mitte ainult läbi selle mida teed, kui kasulik teisele oled või mida lauale tood)?

• Kas tunned, et saad oma kõige lähedasemate inimestega rääkida sügavalt ja avatult päris asjadest? Või pead hoima vestlust pinnapealsel tasandil, midagi varjama või tagasi hoidma? Kas Sa koged sügavat emotsionaalset ühendust enda jaoks kõige olulisemate inimestega? Kui palju on Sinu kõige lähedasemates suhetes mõistmist (ja tahtmist teist mõista + aktsepteerida)?

• Kas Sul on võimalik kõige olulisemates suhetes ja Sinu jaoks olulistes inimgruppides säilitada eneseväärikus ning oma individuaalsed väärtused? Või tunned, et pead need ohverdama selleks, et mingit suhet säilitada või kuhugi kuuluda?

• Kas tunned, et oled midagi olulist ära teinud või saavutanud? Kas oskad enda edusamme märgata, hinnata ja tunnustada? Kui kõrged ootused endale sead ning kas tajud end pigem õnnestuja või ebaõnnestujana? Milline on Su sisekõne ja minapilt selles vallas?

• Kas tunned, et Sinu elul on mõte ning Sinu tegevus on tähendusrikas? Et oled võimeline positiivselt mõjutama mitte üksnes enda elu kulgu vaid ka end ümbritsevat maailma?

• Kas Sul on võimalik taanduda, eemalduda, taastuda ja veeta aega iseendaga?

Kui Sa olid nendele küsimustele vastates aus, siis suure tõenäosusega tead juba praeguseks millele tasub Sul esimesel võimalusel tähelepanu pöörata ning milline karikas vajab täitmist + kas saad seda ise teha või on mängus ka teised inimesed :)

Kui tahad emotsionaalse enesetõhususe kohta rohkem teada, siis mainin Sulle veel korra Draamavaba Elu Vundamendi programmi - see 14 + 3-tunnine teekond võib kujuneda küll parajalt ebamugavaks, ent elumuutvaks kogemuseks.