 Igas ööpäevas on meie kasutuses 86400 sekundit.
Iga nendest sekunditest on võrreldav liivateraga ühesuunalises liivakellas. Sellises, mida ei saa täita ega ümber pöörata. Sündimise hetkest hakkasid terad voolama ning ehkki meile meeldib mõelda, et aega on ning ees ootab palju homseid, siis tegelikult ei ole kellelgi meist päris täpselt teada, millal täpselt viimane tera põhja puudutab ning mäng läbi saab. ◈ Aeg on üks väärtuslikumaid resursse! Iga hingetõmme, mõte, tunne, otsus ja tegu kas investeerib aega või raiskab seda. Ehkki aega ei ole kunagi võimalik tagasi saada, ega juurde tekitada, on sellega võimalik väga targalt ja teadlikult majandada. Moel, mil iga otsus, valik ja tegu toob endaga kaasa investeeringu - aja paigutamise sellesse, mis on Sinu jaoks (mitte ühiskonna, Su vanemate, sõprade või ülemuse arvates) päriselt oluline! Et kõik algab siin elus Sinust, siis primaarne on osata jätta, leida ja investeerida aega endasse. Alles siis tulevad elukaaslased, lapsed, pered ning töö või eneseteostus, rääkimata siis kõigist teistest inimestest ning nende draamadest ja arvamustest. ◈ Üks hullemaid asju, mida Sa teha saad on pidada oluliseks midagi, millele Sul mitte kunagi aega ei jätku. Samal ajal hooletult paigutades, kulutades ja raisates sedasama aega igasugusele mürale ja mudrule ning kinkides seda neile, kes tegelikult hinnalist kingitust väärtustada ei oska. Kui Sa saad aru, kui väärtuslik iga liivatera on, siis hakkad märksa hoolikamalt vaatama, kuhu Sa igapäevaselt oma sekundeid, minuteid ja tunde kingid. Kui Sa saad aru, et igavesed homsed saavad ühel hetkel läbi, siis kas Sa tahad oma tänaseid veeta ebaolulise (ja enamasti võõra) draamaga tegeledes? ◈ On ka teine liivakell. Seda liivakella saab alatasa ümber pöörata ehk siis see ei jookse lõplikult tühjaks. Küll aga võib pikaajalisel hooletul käsitlemisel katki minna. Sel juhul võib ennast kildudega korralikult vigastada ning kildude kokku liimimine, kella taastamine ning maha pudenenud liivaterade kokku korjamine nõuda suurt ajalist resurssi. Seda viimast protsessi nimetatakse sageli läbipõlemiseks ja see teine liivakell vastutab Sinu eluenergia, sisemise tahte, väe ja jõu eest. ◈ Iga terake, mis selles kellas elab otsib parimat väljundit - tahab olla suunatud ja paigutatud sellesse, mis on päriselt oluline - mis teeb Sinu südame soojaks, sütitab, toidab, rõõmustab ja loob enamat. Mida rohkem terakesi sellisel moel paigutatud saab, seda rohkem on. On aega, on energiat, on tervist ja on ka raha. ◈ Mida hooletumalt nende teradega ümber käia, seda rohkem pragusid klaasi tekib ja mõradest hakkab terasid igale poole pudenema. Peagi võib Su klaasist liivakell meenutada sõelapõhja ning Sinu väärtuslikku elujõudu seeläbi voolata erinevates suundades - kohtadesse ja inimestele, mis ei kanna Sinu jaoks mingit väärtust ega too endaga kaasa rõõmu. ◈ Mida rohkem seda resurssi raisatud saab, seda rohkem tekib kusagil mujal defitsiiti. Peagi saavad terad ka selles liivakellas otsa ning siis tuleb hakata laenama mujalt. Kui mujalt võtta pole, tekib defitsiit mida nimetataksegi läbipõlemiseks ja vaimseks kokku kukkumiseks. ◈ Üks suurimaid ajalise ja energeetilise "liiva" kadu kohti on justnimelt psühholoogiliste mängudega kaasuv emotsionaalne draama. Mängud, mida on meiega mängitud, mängud, mida oleme ise oma teadmatusest või oskamatusest algatanud, kuhu oleme lasknud ennast meelitada, hirmuga manipuleerida või jõuga kaasata. Need kõik on suurenevad augud sõelapõhjas. ◈ Iga emotsionaalselt dramaatilise psühholoogilise mänguga käib kaasas alati suur resurssikulu. Et kaks eelmainitut on otseselt seotud kolmanda ning meie materiaalses maailmas väga olulist rolli mängiva resursi - rahaga - siis on emotsionaalsetele mängudele kuluv aeg ja energia otseselt seotud ka rahaliste resursside rohkuse või vähesusega. Ehk siis see, kui targalt Sa oma aega ja energiat kasutad peegeldub otseselt selles, kui palju on Sul raha. Sageli toimub see peegeldus väikese viitega. ◈ Üldistatult on võrrand lihtne - mida rohkem kulutad oma aega ja energiat hooletult musta auku, seda rohkem kulub või kaob sinna ka Sinu raha. ◈ Need kolm on palju rohkem seotud, kui esmapilgul tunduda võib. Rääkimata siis sellest, et kui igas ööpäevas on 86400 sekundit ja kui Sa jagad hooletult pooled nendest liivateradest ära (võõraste manipulatsioonide ja draamade tarbeks), siis kui palju Sulle endale liiva jääb? Ja kui sa viskad lihtsalt laiali pooled liivaterad ka oma teisest kellast, siis kuidas Sa enda liivalossi ehitad? Millal ja millest? Nii ongi eluenergia ja sisemise jõu ning eluga, mida tegelikult tahaksid üles ehitada. ◈ Põhitõde on lihtne: Mida rohkem kulub aega ja energiat ebaolulisele, seda vähem olulist tehtud saab. Ja siin peitubki Sinu valikute jõud. Selleks, et Sa enam automaatpiloodil liiva igas suunas ei loobiks, on hea olla teadlik endast, inimestest Sinu ümber ja ka mängudest, mis on meie maailmas tänaseks päevaks muutunud justkui normaalsuseks. ◈ Kui eelnev kõnetas Sind, siis kutsun Sind küsima endalt paari lihtsat aga väga olulist küsimust: ◉ Kas Sa oled kunagi väga teadlikult ja objektiivselt vaadelnud, kuhu Sa paigutad oma ärkveloldud aega? ◉ Kui suur osa sellest, kulub olulistele, vajalikele ning Sulle rõõmu valmistavatele tegevustele? ◉ Kui palju oma argipäevast kulutad Sa sotsiaalmeedias surfamisele, võõraste murede kuulamisele (kui see parasjagu Su töö pole), nendesse kaasatud olemisele, teiste kannatustele kaasa elamisele või isikliku emotsionaalse draama toitmisele ja elus hoidmisele? ◉ Kui palju Su arginädalast kulub muretsemisele ning konfliktide loomisele, nendega toime tulemisele, nende vältimise püüdmisele või lahendamisele? ◉ Kui harmoonilised või konfliktsed on üldse Sinu argipäevad? ◉ Kui mitu tundi kulub Sul sõprade ja lähedastega rääkimisele? Ja seda teemadel, mis ei loo, tõsta, sütita ega innusta teid (ehk siis muredele, kurtmisele hinnangutele ja halamisele). ◉ Kui palju on Su elus inimesi, kes kasutavad Sind tasuta terapeudina ning võtavad tunde Su elust ning suure ampsu eluenergiast midagi vastu andmata ning seda väärtuslikku resurssi kasulikult rakendamata? ◉ Kui palju Sinu tööajast kulub enda või oma kolleegide isiklike teemadega tegelemisele? ◉ Kui palju Su tööajast kulub päriselt oluliste tööülesannete täitmisele ning kui suur osa produktiivsest ajast kaob kuhugi... müstilisse kohta, millest Sul pole aimugi? ◉ Kui väsinud ja tühjaks imetuna Sa ennast oma tavalise päeva lõpus tunned? ◉ Kui palju on Sul lisaks tööle aega ja energiat, et panustada endasse (tervis, heaolu, hobid), oma kodusse ja peresse? ◉ Mis jääb Sul tegemata? Mida lükkad edasi aja ja energia (+raha) puudumise tõttu? Kuhu Sul krooniliselt resursse ei jagu? ◈ Ja seejärel asu vaatlema valikuid. ◉ Kus kordad iga päev sama mustrit ning sageli endale teadmata? Esimene samm mistahes muutuse suunas algab teadlikkusest. Sammuma saad hakata ka üksnes teadvustades seda, kus praegu oled. Ausalt ja hinnanguvabalt.
0 Comments
|